Sõber pidas sünnipäeva pubis nimega „Kadunud konstruktor“, „Kadunud kontinent“, „Kadunud kontekst“ vmt. Ei tundnud ma seal eriti kedagi. Teispoole lauda sattus inimene, kes tutvustas end nii: „Ma olen mitte keegi“. Olin jahmunud ja tükk aega vait. Siis küsisin: „Kas on kerge olla mitte keegi?“ – „Ei ole“, vastas ta, „raske on“. Ega seal rohkemat rääkida polnudki. Nüüd, vast kaksteist aastat hiljem, mõtlen, kuidas tutvustaksin end. Kas ütlen: „Olen keegi“?
